Kaua tehtud kaunikene..

Novembrikuu teisel teisipäeval (10.11), viisid sammud mind taaskord Bondile, et sõlmida leping Platform Models Managment´i nimelise modelliagentuuriga. Kuna hommikupoole, kontorist läbi astudes, ei olnud agentuuri omanikku Gordonit parasjagu kohal, siis otsustasin kasuliku heaga siduda ja mõned tunnid Bondi biitsil peesitades mööda saata.. Uimasena, paaritunnisest küpsemisest, liikusin jälle agentuuri poole ning sel korral oli Gordon täitsa olemas. Leping allkirjastatud , andis G mulle kahe College´i aadressid, kus toimuvad castingud mingite showde jaox. Uus lootus hinges, võtsin suuna taas Bondi Junction´i poole, kust minu edasist jalavaeva vähendas vana hea sõber piilupart..

11. novembri õhtune tantsutund, tõotas tulla õhtu nagu ikka, kuid minu kahel tantsupartneril, olid teised plaanid.. Suur oli mu üllatus, kui kuskil poole õhtu peal, hakkas kõlaritest kostuma tuttav viisijupp – Happy Birthday to youuu.. bla bla.. ja lauale ilmus künnlaleekitega kaunistatud tort. Möödus nii mõnigi sekund ja hetk, enne kui sain lõpux aru, et kogu see trall oli MULLE mõeldud.. :D Kuna oma teada oli mu sünnipäevani jäänud veel vähemalt paar nädalat, oli mu jahmatus päris korralik. Kui ma lõpux mainisin, et aga mu sünnipäev on alles paari nädala pärast, siis sain vastusex, et see on ju kolmeteistkümnendal, ja et tänane trenn on sellele kõige lähem... Nonniii.. siis ma lõpux jagasin lahti, millest selline arvamus tulla võis.. nimelt – inglise keeles ei kõla kolmeteistkümnes (thirteenth) ja kolmekümnes (thirtieth) , just kuigi erinevalt (eriti kui seda öelda keset tantsuõhtut, kõlariäärses lauas istudes).. No ega mul polnud sest midagi, üx sünnipäev aastas ongi kuidagi vähevõitu.. :D Kerge piinlikkuseõhetus tädide põskedel, asusime siis tordi kallale ja jätkasime oma treeningõhtut. :) Lisaks tordile, sain veel tädidelt õnnitluskaardid ning kingitusex tasuta pääsmed kahele, Captain Cook´i kruiisilaevale, mis hõlmab ka lõunasööki. Põhimõtteliselt saax ma ka kaks korda üxi minna, kuid see polex ikka päris see. Sellest tulenevalt, on sõber Jackol juba pikemat aega neelud käimas.. :P
Järgmise päeva hommikul , ootas mind ees esimene kahest castingust, FBI College´is. See casting oli huvitav selles mõttes, et see kestis umbes-täpselt 30 sekundit. Öeldi tere, mõõdeti korra pilguga üle, lubati sobivuse korral agentuuriga ühendust võtta ja sooviti head päeva.. et teil vale arusaam asjast ei jääx, siis mainin ära, et see käis sama kiirelt ka kõigil teistel modellihakatistel. ;) Järgmine casting toimus esmaspäeval, 16. novemril, UTS College´is. Seekordne üritus kestis isegi sutsu kauem.. vähemalt 3 pool minutit.. :) Esmalt mõõdeti mu rinna- ning vööümbermõõtu, seejärel tehti minust üx foto ning lõpux paluti ka paar korda edasi-tagasi jalutada.. Vähemalt ei saadud ilmaasjata kohale mindud.. :P

Vahepeal oli Sydneysse saabunud ka minu endine töökaaslane Eedeni Sportlandi päevilt, Jaanus. Jaanus saabus siia mandrile juba mõned kuud enne mind, kuid Sydneysse polnud ta veel sattunud. Central Station´i juures kohtudes, oli meil eesmärgix leida meile mõni muhe korter või majake, kuna jõulu ja aastavahetuse paiku on enamus hostelid ja hotellid täis bookitud ja kui ka on mõni vaba koht, siis hinnad on ülejäänud aastaga võrreldes mitmetes kordades kõrgemad. Esialgu tundus idee super, kuid lähemal uurimisel selgus tõsiasi, et kõik kohad tahavad saada päris kopsakat tagatisraha, mida meil hetkel kuskilt välja võtta ei ole. Nii siis on, paremate aegade ootuses, senini jätkumas minu juba ligi 3 kuu pikkune hostelielu karjäär.

Teisipäeval, seitsmeteistkümnendal novembril , käisime Jackoga kaemas, North-Sydneys asuvat Manly Beachi. Transpordivahendix oli seekord üks tore laevapoiss. Poole tunni möödudes olimegi Manly´s. Jacko pidi seal kohtuma ühe norrakast võrkpallitreeneriga, et arutada tema võimalusi, sellel alal leiva teenimisest. Jutuajamise tulemusena selgus aga paraku, et enne Jaanuari ei juhtu midagi. Vahepeal oli mulle helistanud Jaanus, kes kutsus meid Bondi ja Coogee randade vahel asuvale Bronte randa. Kuna idee tundus hea, siis paari tunni möödudes olimegi juba Bronte Beachil . Pärast mõnetunnist Jaanuse ja Erki (veel üx eestlasest Janni sõber) seltsis Brontel olesklemist, seadsime pimeduse varju all sammud ühe Oxford Streetil asuva kohviku poole. Põhjusex polnud mitte kohvinälg, vaid hoopis fakt, et seal pidi toimuma eestlaste pidu. Ohtra Kepitantsu saatel kohale jõudes, selguski, et kõik kohviku töötajad ja omanikud olid eestased, ja et pidu peeti kohviku lõpliku sulgemise tähe all. Õhtu jooxul sai nii jalga keerutatud, kui ka nii mõnigi emakeelne laul mahalauldud. Repertuaari kuulusid teiste seas ka Tõnis Mägi „Koit“, Code One´i „ On küll hilja“ ja nii mõnigi teine lege-hitt. Varajastel hommikutundidel hosteli poole astudes, viis tee meid läbi Hyde Parki, kus meeldiva üllatusena silmasime enneolematult pirakaid oravaid, kes lähemal vaatlusel osutusid hoopis opossumiteks. Kuna mul oli kaasas ka fotokas, siis läxki lahti suuremat sorti opossumijaht, mis kestis vähemalt tunnikese.Kuigi päevasel ajal neid seal pargis näha ei ole, jäi siiski mulje, et nad on inimestega suht harjunud. Selle tõestusex, sai mu sõrm, pärast tühja käe välja sirtutamist, ka väikest opossumiampsu tunda. :)

Laupäeval, 21. Novembril, käisime Jacko ja Vahuriga, kes oli meiega taaskord liitunud, taaskord Bronte rannal. Jaanus oli menuportaalis Orkut kuulutanud, et kõik eestlased on sellex päevax oodatud Brontele paarbikjuule. Kokku tuli meid kümneringis. Grillisime siis mõne pihvi (söögi-pihvi) ja vahetasime teistega reisimuljeid. Paraku olin mina ainuke jobu, kes sel õhtul veel tööle pidi minema, samal aja kui teises liikusid edasi Bondile.. :S Kesköö paiku töölt tagasi jõudes, läxime Jackoga veel paariminutikaugusel asuvasse Aussiebari inglise liiga jalkat vaatama.

Viimasel ajal on tekkinud meeletu isu eesti toidu järele. Nii me siis ühel õhtul valmistasimegi Jackoga hõrgu ning nostalgiahõngulise õhtusöögi, kus peaosas esinesid härrad Keedukartulid, ning kõrvalosades sekundeerisid preili Hakklihakaste ning madaam Hapukoore-aedviljasalat. Peab mainima, et midagi nii head pole siin veel söönud. Kiiduavaldusi tuli nii mõneltki hostelikaaslaselt, kes meie hõrgutist maitsesid ja hiljem vesiste suudega pealt vaatasid.. (ausalt öeldes läheb praegu seda kirjutades kõht kuidagi tühjax.. :P).

Viimasel ajal on Sydneyt ja kogu New South Wales´i osariiki tabanud korralik kuumalaine. Eile oli ligi 40 kraadi sooja ja peab mainima, et peale hommikuse poes käigu, väga konditsioneeriga toast jalga välja ei tõstnud. Õhtuks oli temperatuur paar pügalat siiski langenud, ning seega otsustasime Vahuri ja Jackoga linnapeale minna, kuna Ooperi maja esisel platsil toimus Australian Idoli´i finaal, kus spets külalistex olid Michael Buble ja Mika. Kuna meil pileteid polnud, siis sai üritust kaetud aia tagant, mis meenutas aegu, mil sai Tartu Laulualava ümber koeri vaatamas käidud.. :)

Kui Eestis öelda, et homme tuleb 20 kraadi jahedam ilm, siis ega väga ei kipuks ikka uskuma.. siin aga on see täitsa tavaline.. Selle tõestusex ongi eilsest neljakümnekraadisest leitsakust, tänasex alles jäänud napilt kahekümnekraadine vihmane esmapäev. Samas.. õhtusex jooxutiirux oli see vägagi sobiv ilm..

Nii.. olengi taaskord kroonika kirutamisega tänapäeva jõudnud. Loodan järjekordselt, et järgmine postitus tuleb vähe lühema aja pärast.. kuid pead ei anna.. jalga ei tahax ka hästi anda (läheb vaja veel).. Senix.. over & out..

Pikima postituse nominent..

Njah.. juhtus jah nii, et viimasel ajal pole blogiga väga sinapeale saanud.. Vist peab süüdistama härra Laisk Ust ja osalt ka proua Inspi-Ratsiooni-Pu-Hangut.. võta sa nüüd kinni.. (aga mitte väga kõvasti).


Püüan siis nüüd kõik, mis selle 3 ndla jooxul toimunud on, siia virtuaalsele paberile panna.. Soovitan soojalt omale midagi istumise alla leida.. here it comes..




Chapter 1


Selle aasta 42st nädalat sai alustatud esmaspäeva hommikul kerge jalutusmaratoniga mööda linna, seltsiks 15st eksemplarist koosnev CV pakk.. Kolme tunni möödudes olid kõik paberid, vähegi mõeldavatesse kauplustesse, laiali jagatud, ning telefonihelina ootuses kodu poole sammutud.. Ja vot kus lops - teispäeva hommikul ärataski mind telefonihelin ning teiselpool toru oli üx onu, kauplusest nimega "Woosh", kutsumax mind vestlusele kella neljax pärastlõunal. Mõeldud-tehtud, tehtud-mõeldud, olingi jaansiilakuliku täpsusega punkt kell 4 kohal (enne veel ootasin ka ikka uxe taga, et liiga vara ei jõuax).. Intervjuu kestis umbestäpselt 4 minutit ning mille tulemusena leppisime kokku proovipäeva neljapäevax. Oligi käes neljapäev ning pool tundi enne kella kolme pärastlõunal, seadsingi sammud kesklinnas asuvale "Wooshi" kaupluse poole.. Alustusex tutvustas härra mulle tooteid ning umbes poole tunni möödudes, tuli lagedale lausega: "Tegelikult me otsime töötajaid juurde, kuna plaanime avada uue kaupluse Bondil, aga kahjux ei ole see veel 100% kindel, ja et homme peax arvatavasti selguma.. Kui me millegipärast ei saa avada seda kauplust, siis ei saa me ka uusi töötajaid palgata. Annan siis homme teada." Selle tedmisega siis lahkusingi, umbes 45 minutit kestnud, proovipäevalt. Järgmisel päeval, Vahuriga Coogee ranna poole jalutades, saingi siis sõnumi, et sorri, me ei saa avada uut kauplust ja bla-bla-bla.. njah, nagu minu puhul arvata võiski.. :D:D Ja etteruttavalt võib öelda, et rohkem ükski kauplus minuga ühendust pole võtnud.. järeldus - töö leidmine siin Sydney kesklinnas pole enam nii lihtne, kui mõned aastad tagasi.

Chapter 2

Uue nädala esimene päev, mis kandis kuupäeva numbriga 19 ja kuux endiselt oktoober, tabas mind ebameeldiva üllatusega. Hommikusel jooxutiirul olles, murdsin pead (mitte otseses mõttes), oma üllatavalt tagasihoidliku jooxuvormi üle.. Pärastlõunax oli asi selge.. olen taaskord endale mingi viiruse külge haakind, mille märksõnadeks olid nõrkus ning seedehäired. Vedasin ennast siis abi saamiseks apteeki, kus üx hiina onu, mulle igast kapsleid ja tablette soovitas.. Umbes 400 eeki eest ravimeid taskus, seadsin sammud taaskord hosteli poole. Õhtul, voodis lebades, ei olnud olukord just kiita (enesetunde järgi hinnates oli kindlasti ka kehatemperatuur normaalsest kõrgem). Kuid hommikul ärgates, olin justkui ümbersündind.. Kerge nõrkus kontides, oli ainukeseks märgix põetud haigusest.. ning juba järgmisel päeval oli kõik unustatud.

Chapter 3




Neljapäevaks, 22.10.09, olin hiina tädiga, kel nimex June, kokkuleppinud social dance`i ühel väikesel saarel, mil nimex Rodd Island. Laevareis, mis sai alguse Harbour Bridge`i ning Opera House`i vahel asuvast sadamast nimega Circulal Quay, pakkus meile võimalust näha kuulsat silda alt poolt ning nautida parimaid vaateid ooperi majale.. Kõik see, sai mul jäädvustatud ka samal päeval soetatud seebikarbi mälukaardile..

Chapter 4

Oktoobrikuu viimasel pühapäeval, olin kutsutud Jenny (üx mu austraallasest tantsutädi) poole toimuvale parbikjuule.. Kõik oli väga tiptop, ainult et vihma kallas, nagu oavarrest (ma ei ole kül jälgind, kui suur oavarre sademetehulk on,aga ikkagi..). Seetõttu toimus üritus siseruumides, mitmekäigulise lõuna ning maitsva veini saatel.

Chapter 5



Kuna see sama Jenny, oli kungi töötanud moe valdkonnas, siis oli ta mulle juba pikemat aega peale käinud, et ma peax proovima kätt modellina.. :D jap.. mul pidavat olema täpselt õige pikkus ja kehaehitus ja värk.. Kuna tal on ka igalpool tutvusi, siis ajaski ta mulle välja intervjuud kahte agentuuri.. Nii ma siis helistasingi 26nda oktoobri hommikul, väidetavalt Austraalia suurimasse agentuuri, nimega "Vivien`s", ja leppisin järgmise päeva hommikux kokku intervjuu.. Nii ma siis seisingi 27nda oktoobri hommikul, kell 10.30,"Vivien`s Model Management`i" uxe taga. Nagu arvata võis, sain vastuseks, et ma ei ole päris see, keda nad otsivad.. :D Kui ma ei lasknud pead norgu.. :P Valisin siis telefonil, selle teise agentuuri numbri ning leppisin kokku intervjuu kolmapäeva hommikuks. Jenny oli ka mulle mõned soovitused välja ajanud.. "Vivien`si" helistades ütlesin, et Kevin Smith (üx agentuuri omanikest), soovitas mul teile helistada ja "Platform Model Management`i " helistades, ütlesin et "June Dalley Watkins College" soovitas mul helistada.. :D Ex väike sahker-mahker käib siin alati asja juurde.. :P Kolmapäeva hommikul tervitaski mind "Platform`is" agentuuri omanik Gordon, kes kiitis esimese asjana mu pikkust.. Küsimuse peale, et kas mul eelnevaid kogemusi ka on, vastasin et mõned kätvoogid on eestis ikka tehtud.. mis ka päris vale ei ole.. :P Pärast lühikest vestlust, klõpsutas ta must paar pilti, kõndisin kaks korda, puusanõxu saatel, ühest toanurgast teise.. :D ning täitsin ühe ankeedi erinevate küsimustega minu kohta.. Seejärel sain veel ühe paberi, millele kiire pilguheit tõi teadmise, et tegemist on lepinguga.. juhuu.. vihuti ma neile sobingi ! :D Agentuuri nimekirjas lihtsalt olemine, ei too aga tööd.. Point on selles, et kui keegi otsib omale modelle, siis agentuur pakub mind välja ja kui ma neile peax sobima, siis lähen kohale ja nad vaatavad veel korra mind üle ja alles siis loodetavasti saan ma tööd ja ka selle eest tasu (mis Jenny sõnul peax väga korralik olema..). Lepingule ei ole ma veel alla kirjutanud... Enne kontorist lahkumist, tegi ta must veel mõne klõpsu ning samal ajal meenus talle, et linns ühes kohas hakkasid just proovid ühe moeshow jaox, ja et ma mingu kohale, ning küsix kas neil on veel meesmodelle vaja.. Nii ma siis seadsingi sammud sinna poole, kuid nagu ikka, sain vastuseks, et: "sorri rohkem ei ole vaja, olex ma vaid varem tulnud..".





Chapter 6


29. oktoobril, June`i nimelise aasia tädiga trennis olles, kutsus Yoppi nimeline asiaadi onu meid ühele tantsuõhtule, kus toimub ka väike cha-cha võistlus rahaliste auhindadega.. :D Tehtud-mõeldud, olimegi järgmisel päeval, pärast tunnipikkust autosõitu Mt. Pritchard`i nimelises linnaosas. Muidu oli tantsuõhtu elava muusika saatel nagu ikka, kuni esinema hakkas mingi tantsupaar, kus meespartner olevat Austraalia Tantsud Tähtedega osaleja.. Pärast nende esinemist jõudis siis kätte minu tähetund.. :D Kokku oli julgeid 6 paari.. ning need paarid pidi järjekorda panema siis see meessoost tantsutäht (Jarod vms). Tantsisime oma chacha siis ära ja kuna korraldaja arvas, et võix veel tantsida, siis tuli ka rumba otsa.. nagu sellest veel vähe, siis publiku nõudmisel lasime paar tiiru sambat ka veel takka otsa.. :D Kuna meil otseseselt mingit kindlat kava üheski tantsus ei ole, siis tuli meie kava minu suurepärase improvisatsiooni ja juhtimise koostöö tulemusena.. :P Jõudiski siis kätte autasustamise aeg.. (trummipõrin..) Esimese kolme paari vahel jagunesid auhinnarahad järgnevalt: 200,300,500 AUD-i. Eelmisel päeval oli June mulle lubanud, et kui me peax raha võitma, siis ma võin kogu raha endale jätta.. No ja siis kukkuski nii välja, et meid autasustati viimasena, mis tähendas -et me VÕITSIME!!! jippikajeee.. :D:D Austasu kulus marjax ära küll.. :P Lisaks sain June`i käest veel tavataxi ka.. :P Peab mainima, et suht kordaläind õhtu oli.. Ja lisaks lasi June ühel tädil fotokaga meid filmida, loodan, et see video jõuab kunagi minuni, ehk siis teieni ka.. (oleneb kui jube on):D Pole paha keskkonnaministri kohta..




Chapter 7


Oktoobrikuu viimasel päeval, oli mul Jennyga kokkulepitud "tantsuõhtu" ühes restoranis, mis tegelikult oli kahe inimese sünnipäev. Taaskord sai tasuta paitada maitsemeeli.. (kolmekäigulise õhtusöögi ning veini osavõtul) ning väga minimaalselt tantsu vihutud.. vot selline töö mulle meeldib.. :D


Samal õhtul jõudis ringiga tagasi minu hostelisse ka farmituurilt tulnud sõber Jacko.. ning koos temaga veel 2 eestlast, Martin ja Kaspar, kellega ta tutvus ülaval idarannikul asuvas Proseperine`i farmis.. Tantsuõhtult koju jõudes hüppasin kiirelt vee alt läbi ja liitusin nendega juba linnas.. Ööelu linnas oli tavapärasest veel kirevam, kuna tegmist oli ju Hälloviiniga.. Peab mainima, et see jänkide püha on siingi vägagi populaarne.. üx ehedamaid näiteid kostüümidest oli tüüp, kes sõitis mööda tänavat haiglatoolis, üleni "verisena" ning ühes käes ratastel "tilgutipost"... Mingil hetkel suundusid Kaspar ja Martin edasi Kings Crossi ja meie Jackoga tagasi hostelisse, kus jätkasime oma muljete vahetamisega varaste hommikutundideni..




1. novembril suundusime Jackoga linnapoole, eesmärgiga mõni tõsine turismilõx üle vaadata.. Seadsimegi siis, pärast pikka kaalumist (akvaariumi, loomaaia, ranna ja Sinimägede vahel), oma sammud Darling Harbouris asuva Sydney Aquariumi suunas. Näidates mingit kehtetut õpilaskaarti (Jackol polnud üldse midagi kaasas), saime mõlemad õpilase hinnaga sisse.. nähtud sai erinevaid vee-elukaid krokodest haipoiste- ja tüdrukuteni..









Chapter 8


Esmaspäeval sain kell 10.30 sõnumi agentuurist, et kell 12 on agentuuri kontoris casting mingi moeshow jaox, mis toimub 20-21 nov. Bondi Junctionis.. Olingi siis taaskord õigeaegselt kohal.. Peab mainima, et päris meeldiv oli vaheldusex meetripikkustele hiinlastele, näha VÄHEMALT minupikkusi kenasid modellipreilisid.. :P Jõudiski kätte siis kord minu kätte.. Astusin ruumi sisse ja tutvustasin end.. kohe küsiti mu käest muidugi portfolio`t (raamat minu fotodest), selgitasin siis, et ma eelmine ndla alles alustasin värgiga.. Seejärel kõndisin siis kaks korda edasi tagasi ja oligi kõik.. pidid siis ühendust võtma kui sobin.. ex paistab.. :)


Eile, ehk siis teisipäev 03.10.09, oli "kinopäev". Kuna teisipäevati on kino tavapärase 17 doltsi asemel 10 doltsi.. Päeval võtsime siis Jackoga ette paljuräägitud M. Jacksoni filmi "This Is It". Ütleme nii, et muusika ja tantsu pärast oli täitsa vaatamist väärt, kuid filmix oli seda natuke palju nimetada.. tegemist oli pigem dok saatega sellest, kuidas nad MJ comeback kontserte ettevalmistasid. Kuna muid paremaid plaane õhtux ei olnud, siis ostsime piletid ka õhtul linastuvale, palju kiidetud, Tarantino linateosele "Inglorious Basterds", Brad Pittiga peaosas. No vot see oli film, mis oli kohe kindlasti vaatamist väärt.. Tarantino ei ole ikka päris normaalne.. :D kes teab see teab.. :) Eilne päev oli kindlasti ka sobivaim päev jaheda kino külastamisex, kuna eilsed temperatuuripügalad ulatusid 38 kraadini !!! :S Vot seda ma nimetax juba palavax.. Veits soojem, kui teil seal.. või mis? ;) Huvitav on see ilm ikka siin All.. täna näiteks on sooja 20 ringis..



Huuuuuuuhhhh... jõudsingi siis lõpux oma eeposega tänapäeva.. Vabandused, et pole blogi nii pikalt täiendanud, kuid ex ma püüan ennast parandada.. osalt ka enda säästmise eesmärgil (kirjutasin seda postitust kahel päeval, kokku ligi 5 tundi). Egas midagi.. olge siis jätkuvalt tublid ja lugemise-kirjutamiseni siis.. tsaukipauki..;)